Anna kasvab kaitseta

Anna vanemad asusid Soome elama, kui tüdruk oli alles sülelaps. Tema isa sai Soomes tööd ehitustel. Vanemad olid oma kodumaal olnud töötud ja pruukinud rohkesti uimasteid. Anna isa sattus Soomes kampa, kes kasutas ja vahendas narkootikume.

Anna oli juba esimese kolme eluaasta jooksul mitu korda kiirkorras asenduskodusse paigutatud. Põhjuseks olid korduvad kärarikkad ja vägivaldsed olukorrad, millesse naabrid olid sekkunud, kuna nad olid väikese tüdruku pärast mures. Neis olukordades tõdeti, et Anna oli halvasti hooldatud ja väga hirmunud laps. Perele korraldati sotsiaaltöötaja toetus ning vanemaid juhendati abi otsima. Vanemad ei soovinud siiski ravile minna ja jätkasid uimastite pruukimist. Nii otsustatigi, et kodu on Anna jaoks ebaturvaline koht ning teda ei saadetud peale viimast kiirkorras asenduskodusse paigutamist enam koju tagasi.

Annal ei ole püsivat kodu

Kui Anna oli 4-aastane, leiti talle soomlastest asenduspere, kellega tüdruk vähehaaval tutvus. Ta veetis peres algul nädalalõpud ja siis ta kolis pere juurde alaliselt elama. Kokkusaamisi Anna vanematega korraldati, kuid isa ei ilmunud üldse kohale ja emagi tuli harva. Kui Anna sai 5-aastaseks, suri tema isa uimastite üledoosi tagajärjel. Sel perioodil tahtis Anna ema end terveks ravida. Ta lõpetas uimastite pruukimise ja lootis, et tüdruk naaseb jälle koju. Sotsiaaltöötajad alustasid tööd asenduspere ja Anna emaga, et valmistada ette tüdruku tagasipöördumist koju.

Olukord oli Annale, tema emale ja asendusperele väga raske. Üks raskusi seisnes selles, et Anna oli võõrdunud oma emast ja ka emakeelest, mida ta ei tahtnud enam rääkida, kuigi sai sellest aru. Sel ajal oli Anna oma maailma sulgunud, nukker ja peaaegu sõnatu laps. Asendusvanemad ei saavutanud Annaga korralikult kontakti ja nende peres hakkasid tekkima raskused. Ka asenduspere bioloogilisel, Annast veidi vanemal lapsel tekkisid probleemid ja ta oli Anna peale väga armukade. Anna paigutati tagasi talle tuttavasse asenduskodusse, kus jätkati ettevalmistusi tema koju tagasipöördumiseks.

Anna hakkas saama 6aastaseks ning veetis nüüd nädalalõpud ja puhkused oma ema juures. Vähehaaval selgus, et ema oli kohtunud uue mehega, kes eriti nädalalõppudel rohkesti alkoholi tarbis. Mees oli joobes olles vägivaldne Anna ema ja vahel ka tüdruku suhtes. Anna ema ei tahtnud siiski lõpetada suhet selle mehega, vaid loobus soovist, et tüdruk koju tagasi pöörduks.

Annale leitakse turvaline kodu asendusperes

Asenduskodu lastekaitse töötajad soovisid, et Annale leitaks hea asenduspere – ta oli ju ikka veel väike tüdruk, kuigi elus palju näinud ja kogenud. Ka Anna ema suhtus seekord positiivsemalt lapse asendusperre paigutamisse. Ta tunnistas, et tal endal ei jätkunud jõudu elada koos tüdrukuga tavalist igapäevaelu.

6-aastasena tutvus Anna asendusperega ja asus sinna elama. Pereema oli sündinud samas riigis ja selle paikkonna lähedal, kust oli pärit Anna ema. Peres kasvasid 13- ja 9-aastane tütar, kellega ema oli alati rääkinud oma emakeeles. Asendusepere ema sai hea kontakti nii Anna kui ka tema emaga, kes oli samuti uue asendusperega rahul. Selgus, et Annal on kodumaal emapoolne vanaema, kes oli olnud nende aastate jooksul tüdruku pärast väga mures ja igatsenud tema järele. Asenduspere hakkas käima vanaemal külas kui nad käisid kodumaal kohtumas oma sugulastega.

Anna kohtub regulaarselt oma emaga

Nüüd on Anna 10-aastane elava loomuga koolitüdruk. Ta räägib ladusalt kahes keeles. Kohtumised emaga on Anna jaoks tähtsad, kuigi need ei õnnestu alati nii nagu kavatsetud.

Annal on nüüd ka kolm vanaemakodu: üks Soomes ja kaks kodumaal. Sotsiaaltöötajad on seisukohal, et ühine emakeel asendusema ja -õdedega on aidanud, kui Annaga on arutatud läbi tema kogemusi ja tundeid. Tänu ühiselel keelele on olnud ka kergem arendada koostööd Anna ema sugulastega.