Hooldusse võtmist valmistatakse ette koos perekonnaga

Hooldusele võtmine on pikk protsess, mida tavaliselt valmistatakse ette koos perekonnaga. Enamik hooldusele võtmistest toimub vastastikusel mõistmisel lapse ja perekonnaga.

Hooldusele võtmist põhjendatakse alati kirjalikult. Lastekaitsetöötajad koguvad asjassepuutuvad andmed ning kuulavad ära ka perekonna seisukoha. Hooldusele võtmise põhjendamisel on vaja:

  • näidata, kuidas lapse turvalisus on ohustatud;
  • selgitada, mil viisil on last püütud aidata ning miks neist abinõudest ei ole piisanud; ning
  • põhjendada, kuidas hooldusele võtmine aitab last ning miks on see lapse jaoks parem võimalus kui koju jäämine.

Vanematel ja lapsel on õigus tutvuda dokumentidega, milles hooldusele võtmist põhjendatakse. Tuleb korraldada ka kohtumine, kus neile hooldusele võtmise põhjendusi selgitatakse.

Vahel tuleb laps hooldusse võtta, kuigi pere on sellele vastu

Kui 12aastaseks saanud laps või tema hooldajad peavad hooldusse võtmist valeks abinõuks ning on sellele vastu, otsustatakse asi kohtus. Halduskohus tutvub olukorraga ning otsustab, mis on lapsele kõige parem. Halduskohtu otsuse võib edasi kaevata kõrgemasse halduskohtusse.

Vastuolulistes olukordades peavad sotsiaaltöötajad perekondadele nõu andma. See tähendab, et kui lapsele ja tema vanematele räägitakse langetatud otsusest hooldusse võtmise kohta, peavad töötajad neile ka selgitama, kellele ja kuidas otsuse saab edasi kaevata.

Hooldusse võtmine on alati keeruline ja mitmetahuline küsimus. Selle eesmärk ei ole tegutseda kellegi vastu, vaid aidata last ja tema perekonda.

Hooldusse võetud laps asub elama perehoidu või lastekaitseasutusse

Asendushooldus tähendab seda, et hooldusele võetud lapse eest hoolitsetakse tema enda kodust väljaspool. Üldjuhul on hooldusele võetud laps kas asendusperes või lastehoolekandeasutuses. Enne ümberpaigutamist kodust väljapoole lapse kodust väljapoole paigutamist peavad sotsiaal- või lastekaitsetöötajad välja selgitama, kas keegi lapse lähedastest inimestest võiks tema eest hoolt kanda. Asendushoolduskoha valikul tuleb vastavalt võimalustele arvestada ka lapse keelelise, kultuurilise ning usulise taustaga.

Lapsele peab selgitama tema hooldusele võtmise põhjusi ja asendushoolduse eesmärke. Lapsel peab olema piisavalt võimalusi kohtuda tema asjade eest vastutava sotsiaaltöötajaga.

Hooldusele võtmisega ei katkestata lapse kontakte tema vanematega. Lapsel on õigus kohtuda oma vanemate ja muude lähedaste inimestega ning olla nendega ühenduses. Kogu selle korraldus pannakse kirja ka lapse kliendiplaani. Kontakte vanematega võidakse piirata ainult siis, kui need tekitavad lapsele põhjendatult kahju. Siis tuleb selle kohta langetada otsus, mille saab ka edasi kaevata. 12-aastaseks saanud lapsel on õigus omal soovil vanematega kohtumistest keelduda.

Hooldusse võtmine kestab nii kaua, kui laps seda vajab

Hooldusele võtmine kehtib tähtajatult, kuid ainult seni, kui laps seda vajab. Selle kestus oleneb näiteks sellest, kui hästi vanemad suudavad omaenda asjade ja enda eest hoolitseda lapse hooldusele võtmise ajal. Lastekaitse korraldab hooldusele võtmise ajal lapsele ja tema perekonnale tugiteenuseid, mille eesmärk on, et laps saaks koju tagasi pöörduda. Lapse eest vastutav töötaja peab hindama vähemalt kord aastas, kas hooldusele võtmist on vajalik jätkata. Lapse hooldusse võtmine lõpetatakse hiljemalt siis, kui ta saab 18-aastaseks ehk täisealiseks.