Skip to content

Asendushooldus

Kui laps ei ole kaitstud kodus või kaitstud iseenda eest ning olukorda ei ole võimalik mõjutada muude abinõudega, siis lapse eest hoolitsemist, tema kasvatamist ja arengut kaitstakse asendushoolduse abil. Ümberpaigutamine ei tähenda tingimata hooldusse võtmist.

""

Asendushoolduse all mõeldakse hoolduse alla võetud, kiires korras ümber paigutatud või halduskohtu ajutise määrusega paigutatud lapse hooldamise ja kasvatamise korraldamist tema enda kodust väljaspool.

Laps paigutatakse kiirkorras mujale, kui teda ähvardab otsene oht

Kui laps on otseses ohus ning keegi tema lähedastest ei saa tema eest hoolitseda, peab lastekaitse võtma lapse oma kaitse alla. Seda nimetatakse kiirkorras hooldusele paigutamiseks.

Kiirkorras hooldusele paigutamine on alati ajutine. See võib tulla kõne alla näiteks siis, kui vanemad on nii sügavas joobes, et nad ei suuda lapse eest hoolitseda, või on laps jäetud pikaks ajaks üksi koju. Laps võib ka ise end ohustada, näiteks pruukides uimasteid. Kui laps on otseses ohus, siis võidakse ta hooldusele paigutada, kuigi ta ise või vanemad oleksid sellele vastu.

Lastekaitsetöötajatel on õigus otsustada lapse asjade üle tema väljapoole kodu paigutamise ajal, kuid seda tehakse tihedas koostöös lapse hooldajate ja vanematega. Perekonna olukord ja abivajadus selgitatakse välja lapse kiirkorras hooldusele paigutamise ajal. Eesmärk on, et laps saab minna koju tagasi turvalistesse tingimustesse. Sotsiaaltöötaja annab hinnangu, kas hooldusele paigutamine võib lõppeda ning teeb otsuse selle lõpetamise kohta. Kui leitakse, et lapse tagasiminek koju ei ole turvaline, siis hakatakse ette valmistama tema hooldusele võtmist.

Hooldusse võtmine on viimane variant

Hooldusse võtmine tähendab seda, et lapse eest hoolitsetakse tema enda kodust väljaspool. See on viimane abinõu, mida rakendatakse, kui probleemid on väga tõsised või need on kestnud juba kaua. Üldiselt on enne hooldusse võtmist juhtunud juba palju ning last ja peret on üritatud eri moel aidata. Seadus määrab, et laps võetakse hooldusse siis, kui miski muu abinõu enam ei aita. Lapse hooldusel viibimise/hooldusse võtmise ajal teevad ametisikud tihedat koostööd lapse hooldajate ja vanematega ning töötajad ei saa näiteks otsustada lapse usutunnistuse üle.

Hooldusse võtmist valmistatakse ette koos perekonnaga

Hooldusse võtmine on pikk protsess, mida tavaliselt valmistatakse ette koos perekonnaga. Enamik hooldusse võtmistest toimub vastastikusel mõistmisel lapse ja perekonnaga.

Hooldusse võtmist põhjendatakse alati kirjalikult. Lastekaitsetöötajad koguvad asjassepuutuvad andmed ning kuulavad ära ka perekonna seisukoha. Hooldusse võtmise põhjendamisel on vaja:

  • näidata, kuidas lapse turvalisus on ohustatud
  • selgitada, mil viisil on last püütud aidata ning miks neist abinõudest ei ole piisanud ning
  • põhjendada, kuidas hooldusse võtmine aitab last ning miks on see lapse jaoks parem võimalus kui koju jäämine.

Vanematel ja lapsel on õigus tutvuda dokumentidega, milles hooldusse võtmist põhjendatakse. Tuleb korraldada ka kohtumine, kus neile hooldusse võtmise põhjendusi selgitatakse.

Vahel tuleb laps hooldusse võtta, kuigi pere on sellele vastu

Kui 12 aastaseks saanud laps või tema hooldajad peavad hooldusse võtmist valeks abinõuks ning on sellele vastu, otsustatakse asi kohtus. Halduskohus tutvub olukorraga ning otsustab, mis on lapsele kõige parem. Halduskohtu otsuse võib edasi kaevata kõrgemasse halduskohtusse.

Vastuolulistes olukordades peavad sotsiaaltöötajad perekondadele nõu andma. See tähendab, et kui lapsele ja tema vanematele räägitakse langetatud otsusest hooldusse võtmise kohta, peavad töötajad neile ka selgitama, kellele ja kuidas otsuse saab edasi kaevata.

Hooldusse võtmine on alati keeruline ja mitmetahuline küsimus. Selle eesmärk ei ole tegutseda kellegi vastu, vaid aidata last ja tema perekonda.

Hooldusse võetud laps asub elama perehoidu või lastekaitseasutusse

Asendushooldus tähendab seda, et hooldusele võetud lapse eest hoolitsetakse tema enda kodust väljaspool. Üldjuhul on hooldusele võetud laps kas asendusperes või lastehoolekandeasutuses. Enne ümberpaigutamist kodust väljapoole peavad sotsiaal- või lastekaitsetöötajad välja selgitama, kas keegi lapse lähedastest inimestest võiks tema eest hoolt kanda. Asendushoolduskoha valikul tuleb vastavalt võimalustele arvestada ka lapse keelelise, kultuurilise ning usulise taustaga.

Lapsele peab selgitama tema hooldusele võtmise põhjusi ja asendushoolduse eesmärke. Lapsel peab olema piisavalt võimalusi kohtuda tema asjade eest vastutava sotsiaaltöötajaga.

Kontakti hoidmine hooldusse võtmise ajal

Hooldusse võtmisega ei katkestata lapse kontakte tema vanematega. Lapsel on õigus kohtuda oma vanemate ja muude lähedaste inimestega ning olla nendega ühenduses. Kogu selline korraldus pannakse kirja ka lapse kliendiplaani. Kontakte vanematega võidakse piirata ainult siis, kui need tekitavad lapsele põhjendatult kahju. Siis tuleb selle kohta langetada otsus, mille saab ka edasi kaevata. 12 aastaseks saanud lapsel on õigus omal soovil vanematega kohtumistest keelduda.

Hooldusse võtmine kestab nii kaua, kui laps seda vajab

Hooldusele võtmine kehtib tähtajatult, kuid ainult seni, kui laps seda vajab. Selle kestus oleneb näiteks sellest, kui hästi vanemad suudavad omaenda asjade ja enda eest hoolitseda lapse hooldusese võtmise ajal. Lastekaitse korraldab hooldusse võtmise ajal lapsele ja tema perekonnale tugiteenuseid, mille eesmärk on, et laps saaks koju tagasi pöörduda. Lapse eest vastutav töötaja peab hindama vähemalt kord aastas, kas hooldusse võtmist on vajalik jätkata. Lapse hooldusse võtmine lõpetatakse hiljemalt siis, kui ta saab 18aastaseks ehk täisealiseks.

 

 

 

 

Loe järgmiseks

Järelhooldus

Järelhooldus

Õiguskaitsemeetmed

Õiguskaitsemeetmed

Lastekaitse kliendisuhe

Lastekaitse kliendisuhe

Sõnastik

Lastekaitsega on seotud palju eri mõisteid. Sõnastikus selgitatakse neist kõige tähtsamaid.

Sõnastik

Sulge