Lastekaitse kliendisuhe

Lastekaitsemeetmed põhinevad seadusel

Lapsevanemad ja muud hooldajad vastutavad esmajoones lapse hooldamise ja tema kasvatamise eest, kuid selle ülesande täitmisel on neil õigus saada abi riigilt. Eelkõige on riigi eesmärk toetada abi vajavaid perekondi võimalikult varajases etapis, et vanemad suudaksid kasvatusülesandeid ise täita. Kui vanemad või hooldajad ei suuda mingil põhjusel lapse heaolu eest hoolitseda, on Soome riigi kohus lapse ja perekonna olukorra parandamiseks sekkuda. Sellisel juhul on lastekaitse ülesanne kaitsta lapse heaolu. Seega ei ole abi vastuvõtmine alati vabatahtlik, vaid lastekaitseseadus määrab, millal ja kuidas peavad lastekaitseametnikud hakkama lapse heaolu kaitseks tegutsema.

Soomes on kõik lastekaitsemeetmed määratud kindlaks lastekaitseseaduses. See tähendab, et lastekaitseametniku tegevus ja otsused põhinevad alati seadusel. Lastekaitseseadus puudutab kõiki Soomes viibivaid ja elavaid lapsi nende taustast olenemata.

Lapse huvid ja osalemine lastekaitses

Lastekaitse lähtekohaks on alati lapse huvid. See tähendab, et kõigi last puudutavate otsuste puhul peavad töötajad hindama, milline on just selle lapse seisukohalt parim lahendus konkreetses olukorras. Seaduses on loetelu asjaoludest, millele lastekaitsetöötaja peab tähelepanu pöörama, kui ta hindab, kas tegutsetakse lapse huvides. Tuleb mõelda näiteks sellele, kuidas erinevad lahendused tagavad, et lapsel säiliksid lähedased suhted tema jaoks oluliste inimestega või kuidas toetatakse lapse keelelist, kultuurilist ja religioosset tausta.

Lastekaitsetöötaja hindab lapse huve vastavalt seadusele, seega vahel peavad lastekaitsetöötajad tegema otsuseid, mille suhtes vanemad või laps on eri arvamusel.

Lapsel on õigus avaldada oma seisukohta teda ennast puudutavates asjades ning nende seisukohtadega peab arvestama vastavalt lapse eale ja arengutasemele. Ka lastekaitsega tegeldes tuleb välja selgitada lapse soovid ja arvamus ning nendega peab arvestama.

Vastavalt seadusele on 12aastaseks saanud lapsel lastekaitsega seotud asjades sõnaõigus. See tähendab, et lastekaitset puudutavates küsimustes tuleb arvestada lapse arvamusega samuti nagu täiskasvanute omaga. Tal on õigus tutvuda dokumentidega, mis puudutavad teda ennast ning teda tuleb ametlikult ära kuulata, kui langetatakse otsuseid. Ta võib paluda abi, nõuda teenuseid ning vaidlustada tema kohta käivaid otsuseid. Talle tuleb anda teavet tehtud otsustest ja võimaluse kohta neid edasi kaevata.

Vanemate õigused ja kohustused

Enamasti on vanematel õigus otsustada oma lapse hoolduse, kasvatuse, elukoha ja muude teda puudutavate asjade üle. Otsuseid tehes tuleb arvestada lapse arvamusega. Lastekaitse avahoolduse tugiteenuste ajal on vanematel õigus otsustada kõigi last puudutavate asjade üle. Avahoolduse tugiteenuste all mõeldakse perele korraldatud teenuseid, mis toetavad ja aitavad lapsi, kui nad elavad kodus. Seaduse põhimõte on see, et kui lapse asjadesse sekkutakse, tuleb püüda teha head koostööd tema vanematega. Vanematel on õigus otsustada lapse religiooni ja usulise kasvatuse üle.

Vanemlus ei lõpe mingil juhul lapse hooldusse võtmise ja kodust väljapoole paigutamisega, kuid sellisel juhul piiratakse vanemate otsustusõigust. Vanematele jääb lapse hooldusõigus, kuid lapse asukoha, ravi, kasvatuse ja hoolduse üle otsustab kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakond. Otsused püütakse endiselt teha koostöös vanematega. Vanematel on hooldusse võtmise ja kiirkorras hooldusele paigutamise ajal õigus saada teavet lapse kohta ja olla temaga ühenduses. Vanematel on ka õigus teada saada, mida nende kohta on dokumentidesse kirjutatud ja kuidas sooritatud toiminguid on põhjendatud.