Abielulahutused
Lapsel on vanemate lahkumineku korral õigus säilitada lähedane ja turvaline suhe mõlema vanemaga. Abielulahutuste korral peavad vanemad üheskoos kokku leppima lapse hooldusõiguse, elukoha, kohtumisõiguse ja elatusrahade üle.
Vanemad peavad otsustama, kas nad jäävad mõlemad endiselt lapse hooldajateks ja kumma vanema juurde laps jääb elama. Lapsel on õigus kohtuda mõlema vanemaga ning mõlemad vanemad on kohustatud osalema lapse ülalpidamises. Üht vanemat võidakse kohustada maksma elatusraha sellele vanemale, kelle juurde laps on sisse kirjutatud.
Ühine hooldusõigus või ainuhooldusõigus
Pärast lahutust on enim levinud ühishooldus. See tähendab, et vanemad otsustavad üheskoos niisuguste last puudutavate tähtsate asjade üle nagu tema kasvatamine, tervishoid, elukoht või reisimine. Lapse elu igapäevaste asjade üle otsustab see vanem, kelle juures laps elab. Kui vanemad on üheskoos lapse hooldajad, ei ole ühel vanemal õigust viia laps elama välismaale ilma teise vanema nõusolekuta, kuigi laps elabki teda ära viia kavatseva vanema juures. Kui lapsele hangitakse pass, peab ka teine lapsevanem kirjutama passitaotlusele alla.
Kui ühishooldus pärast abielulahustust ei õnnestu, võib üks vanematest taotleda üksikhooldust. See tähendab, et last üksi hooldav lapsevanem võib otsustada last puudutavate asjade üle. Kõigis olukordades peab siiski arvestama sellega, et lapsel on õigus kohtuda mõlema vanemaga.
Kui minnakse lahku
Abielulahutust võivad taotleda mõlemad abikaasad üheskoos või üks neist eraldi. Pooleaastase järelemõtlemisaja möödudes abielulahutus kinnitatakse ja see hakkab kehtima. Abielu lõpeb, kui abikaasad ei ela enam samal aadressil.
Lahutusjärgsed kokkulepped lapsega seotud asjade üle
Abielulahutuse, lapse hooldamise, elukoha, kohtumiste ja ülalpidamisega seotud nõustamist ja vahendamist pakuvad heaolupiirkondade perekonnaõiguslikud teenistused.
Laste seisukohalt on parim, kui vanemad suudavad kokku leppida lapse hooldusõiguse, elukoha ja kohtumisõiguse ning elatusrahadega seotu üle üheskoos. Vanemad võivad nende üle kokku leppida viisil, mida nad parimaks peavad.
Kokkuleppe võib sõlmida suuliselt või kirjalikult. On soovitatav, et vanemad koostavad kirjaliku kokkuleppe, mille nad annavad lastekaitsespetsialistile kinnitamiseks. Nii kindlustatakse, et näiteks lapse õigusest kohtuda mõlema vanemaga peetakse kinni. Kui üks hooldaja ei osale lapse ülalpidamises kokkulepitud viisil, siis pensioniamet (Kela) ei maksa elatusraha, kui leping ei ole kinnitatud ametiasutuses. Võid broneerida aja lastekaitsespetsialisti juurde, võttes ühendust oma piirkonna perekonnaõiguslike teenistustega.
Kui üksmeelt ei saavutata
Kui olukord on teravaks muutunud ja hooldajad üksmeelt ei saavuta, ei ole võimalik kokkulepet sõlmida lastekaitsespetsialisti abiga. Lepituse leidmiseks on spetsiaalne teenistus – pereasjade lepitusteenistus. Loe lähemalt pereasjade lepitusteenistusest leheküljelt Lastega perede sotsiaalteenused.
Kui üksmeelele ikkagi ei jõuta, võidakse vajada juriidilist abi või minna isegi kohtusse. Siis otsustab kohus, kelle juurde laps jääb elama ja kuidas kohtumised teise vanemaga kokku lepitakse. Kohus vajab selleks selgitust lapse olukorra kohta sotsiaalhooldusosakonnalt.
Neile, kes mõtlevad lahutusele või seda juba kogenutele pakutakse tuge lahutusega seotud olukordadeks, näiteks osalemist kogemustugirühmas. Ka lastele võimaldatakse omi gruppe. Küsi lähemalt oma piirkonna lastega perede sotsiaalnõustamise või -teenuste kohta.
Loe järgmiseks
Sõnastik
Lastekaitsega on seotud palju eri mõisteid. Sõnastikus selgitatakse neist kõige tähtsamaid.