Skip to content

Sõnastik

Sõnastikus on näidatud, mida lastele ja peredele pakutavate teenustega seotud olulised mõisted tähendavad.

A

Asendushooldus (Sijaishuolto)

Asendushoolduse all mõeldakse hoolduse alla võetud, kiires korras ümber paigutatud või halduskohtu ajutise määrusega paigutatud lapse hooldamise ja kasvatamise korraldamist tema enda kodust väljaspool.

Asenduspere (Sijaisperhe)

Asenduspere on perehooldust pakkuv pere, kuhu on lastekaitse eesmärkidel paigutatud hooldusse perekonda mittekuuluv laps. Asenduspere tegutseb lapse kasvu- ja elukeskkonnana tema enda vanemate asemel. Asenduspere vanemad saavad asjakohase koolituse ning nad kinnitatakse oma ülesannetesse. Laps pääseb asendusperest kohtuma oma tegelike vanematega. Asendusvanemaid kutsutakse ka perehooldajateks.

Asendusvanemad (Sijaisvanhemmat)

Asendusvanemateks kutsutakse asenduspere vanemaid. Asendusvanemaid kutsutakse ka perehooldajateks.

Avahoolduse tugimeetmed (Avohuollon tukitoimet)

Avahoolduse tugimeetmed on perekonnale korraldatavad teenused, mis toetavad ja aitavad lapsi ja vanemaid nende enda elukeskkonnas. Avahoolduse tugimeetmed on vabatahtlikud ning põhinevad perega tehtaval koostööl. Tugimeetmed kavandatakse alati individuaalselt nii, et need vastavad lapse ja tema pere vajadustele. Tugimeetmeid võidakse korraldada vaid lapsele, ainult vanematele või üheskoos kogu perekonnale. Tugimeetmete vajadus märgitakse kliendiplaani. Ametnik teeb võimaldatavate tugimeetmete kohta otsuse, millele perekond võib taotleda ka muudatust.

Avahooldusse paigutamine (Avohuollon sijoitus)

Laps võidakse paigutada avahoolduse tugimeetmena lühiajaliselt väljapoole kodu üksi või koos hooldajatega. Paigutamine on vabatahtlik ning see kavandatakse üheskoos hooldajate ja lapsega. Lastekaitseseadus lähtub sellest, et laps paigutatakse esmajoones koos tema hooldajatega. Kogu pere võidakse paigutada asutusse või seda saab korraldada ka perehoolduses. Paigutamine võib olla vajalik, et saaks rahulikult hinnata lapse ja pere toetus- või rehabilitatsioonivajadust. Ajutist paigutamist võidakse vajada ka siis, kui lapse hooldust peab korraldama ajutiselt, näiteks vanema haiguse või ema sünnituse tõttu.
E

Eelõpetus (Esiopetus)

Eelkoolitus on mõeldud kõigile eelkooliealistele lastele aasta enne koolikohustuse algust. Laps alustab üldiselt eelkoolitusega sellel aastal, kui ta saab kuueaastaseks. Eelkoolituse käigus omandab laps mängu ja ühistegevuse kaudu teadmisi ja oskusi kooliskäimiseks. Kõik lapsed peavad osalema eelkoolituses, mis on tasuta. Lapse hooldaja peab hoolitsema selle eest, et laps käiks eelkoolituses või kui hooldaja nii soovib, siis muus eelõpetuses, millega selle eesmärgid saavutatakse. Soomes antakse eelõpetust nii lastepäevakodudes kui ka koolides.

Elatusraha (Elatusapu)

Mõlemad vanemad vastutavad alla 18aastase lapse ülalpidamise eest, isegi kui nad ei ela koos. Vanemate lahutuse puhul peavad nad kokku leppima lapse ülalpidamise ja võimaliku elatusraha üle. Elatusraha on rahasumma, mida ülalpidamiskohustuslik lapsevanem maksab teisele lapsevanemale tähtajaliselt, et osaleda oma lapse ülalpidamisest tulenevate kulutuste katmises. Olukord võib olla selline, et vanem muul viisil ei osale lapse ülalpidamises ning näiteks ei ela koos temaga. Elatusraha summa arvutatakse vastavalt lapse individuaalsele vajadusele ja vanemate maksejõulisusele. Elatusraha kohta on soovitatav teha kirjalik leping, mille sotsiaalkomisjon kinnitab.

Emade ja laste nõuandla (Äitiys- ja lastenneuvola)

Nõuandla on Soomes tasuta teenus, mis on abiks laste tervishoius. Ema käib nõuandlas juba raseduse ajal. Emade nõuandlas jälgitakse ema ja tulevase lapse heaolu. Lastenõuandlas jälgitakse koolieelikute kasvamist ja arengut. Laps saab nõuandlas näiteks vajalikud vaktsineerimised.

Ennetav lastekaitse (Ehkäisevä lastensuojelu)

Ennetav lastekaitse tähendab eri instantside korraldatavaid meetmeid, millega kaitstakse laste kasvamist, arengut ja heaolu ning toetatakse nende vanemaid. Ennetav lastekaitse on kohaliku omavalitsuse või muude asutuste poolt antav eriline toetus siis, kui laps või pere ei ole lastekaitse klient. Ennetavat lastekaitset pakutakse näiteks emade ja laste nõuandlas ning muu tervishoiu kaudu, koolieelses kasvatuses, koolituses ja noorsootöös (Soome lastekaitseseaduse § 3a).

Ennetav lastekaitseteade (Ennakollinen lastensuojeluilmoitus)

Ennetav lastekaitseteade esitatakse enne lapse sündi, kui on põhjust arvata, et laps vajab sündides lastekaitse tugimeetmeid. Niisugune olukord võib olla näiteks siis, kui lapsevanemal on tõsine mõnuainete või vaimse tervisega seotud probleem. Nii võidakse kavandada vajalikke tugimeetmeid, ravi või rehabilitatsiooni juba ette koos tulevaste lapsevanematega.

Eriõpetus/eriõpetaja (Erityisopetus/erityisopettaja)

Eriõpetus on mõeldud õpilastele, kes vajavad koolis erilist tuge. Põhjusi võib olla mitmeid, näiteks õpiraskused, haigus, arengupeetus või muu vastav põhjus. Eriõpetus võib toimuda lapse enda koolis koos üldõpetusega või eriklassis. Eriõpetaja on õpetaja, kellel on teatud kvalifikatsioon ja pedagoogilised oskused tuge vajavate õpilaste õpetamiseks.
H

Halduskohus, haldusõigus (Hallinto-oikeus)

Põhiseadus eeldab, et igasuguses avalikus tegevuses järgitakse seadust. Ametivõimude otsuse võib üldjuhul edasi kaevata ning otsuses tuleb teatada, kuidas ja kellele selle saab edasi kaevata. Halduskohus arutab eraisikute ja ühenduste edasikaebusi otsuste kohta, mille ametnikud on haldusasjades teinud.

Hooldaja (Huoltaja)

Hooldajad on üldjuhul lapse vanemad. Hooldaja võib olla ka ainult üks lapse vanematest ning siis räägitakse üksikhooldajast. Vajaduse korral võidakse määrata hooldajaks ka keegi muu kui lapsevanem. Hooldaja hoolitseb lapse eest ja otsustab tema asjade üle. Ta peab kindlustama lapse heaolu ja tasakaalustatud arengu ning kuulama lapse arvamusi.

Hooldus lasteasutuses (Laitoshoito)

Lasteasutuses hoolduse all mõeldakse seda, et ümberpaigutatud lapse hooldamine, kasvatamine ja tema eest hoolitsemine korraldatakse tema kodust väljaspool, lastekaitseasutuses.

Hooldusse võtmine (Huostaanotto)

Hooldusse võtmine tähendab seda, et vastutus lapse hooldamise ja kasvatamise eest läheb üle ametivõimudele. Seaduse kohaselt tuleb laps võtta hooldusse, kui tema tervis ja areng on tõsises ohus kasvatustingimuste või tema enda käitumise tõttu. Hooldusse võtmiseni võidakse minna siiski vaid siis, kui see on lapse huvides ning avahoolduse meetmed on osutunud ebapiisavateks.
J

Järelhooldus (Jälkihuolto)

Järelhooldus on pärast ümberpaigutuse lõppemist korraldatav toetus ja abi. Järelhoolduse eesmärk on lihtsustada lapse või noore tagasipöördumist koju või tema iseseisvumist. Järelhooldus võib jätkuda seni, kui noor saab 25aastaseks.
K

Kiireloomuline ümberpaigutamine (Kiireellinen sijoitus)

Kiireloomuline ümberpaigutamine tähendab, et otseses ohus olevale lapsele võidakse korraldada ümberpaigutamine kodust väljapoole. Kiireloomulise ümberpaigutamise vajadus võib tekkida näiteks siis, kui kodu tingimused või puudused lapse eest hoolitsemisel ohustavad otseselt lapse tervist või arengut, samuti siis, kui lapse hooldajad ei ole ajutiselt võimelised lapse eest hoolitsema ning see ohustab otseselt lapse tervist ja arengut. Kiireloomuline ümberpaigutamine võib kesta maksimaalselt 30 päeva. Teatud juhtudel võidakse seda jätkata veel maksimaalselt 30 päeva.

Kliendiplaan (Asiakassuunnitelma)

Lastekaitse kliendiplaan on dokument, kuhu kirjutatakse need asjad, mille pärast laps ja perekond vajavad abi ning mida üritatakse muuta. Kliendiplaani kirjutatakse samuti, mil viisil lastekaitse kavatseb last ja perekonda aidata ning millise aja jooksul. Lastekaitse kliendiks olevale lapsele tuleb alati koostada kliendiplaan. Seda tuleb vajaduse korral täpsustada, vähemalt kord aastas. Vanematele koostatakse vajaduse korral oma kliendiplaan.

Kontaktivõtt sotsiaalhooldusega toetusvajaduse hindamiseks (Yhteydenotto sosiaalihuoltoon tuen tarpeen arvioimiseksi)

Laps või tema hooldaja võib ise võtta kontakti sotsiaalhooldusega, et küsida abi. Lisaks võib ühendust võtta kes tahes, kes on mures lapse heaolu pärast. Näiteks kooli või lasteaia töötaja võib võtta kontakti lapse elukohajärgse sotsiaalosakonnaga koos lapse või tema vanemaga. Kui kontaktivõtt ei ole võimalik või otstarbekas koos pereliikmega (näiteks ajapuuduse tõttu), peab teatamiskohustuslik isik esitama lastekaitseteate. Pärast kontaktivõttu hakatakse olukorda välja selgitama ning võetakse ühendust lapse hooldajatega. Iga kontaktivõttu selgitatakse ning vajaduse korral alustatakse teenusevajaduse hindamist.

Koolieelne kasvatus (Varhaiskasvatus)

Koolieelne kasvatus on mõelnud eelkooliealistele lastele. Seda võidakse korraldada lasteaias ja perepäevahoius, samuti huviringides. Koolieelne kasvatus on kogu kasvatusest, koolitusest ja hooldusest moodustuv tervik, mis põhineb kokkulepitud eesmärkidel ja sisul. Koolieelses kasvatuses töötavad selleks koolituse saanud õpetajad, sotsionoomid ja lastehoidjad. Lapse koolieelses kasvatuses osalemise üle otsustavad tema hooldajad.

Koolikuraator (Koulukuraattori)

Koolikuraator on kooli sotsiaaltöötaja, kes aitab ja toetab õpilasi ning nende peresid. Koolikuraator võib aidata näiteks olukorras, kus õpilasel on probleeme kooliskäimisega või suhetes kaaslastega või kui tema elus toimuvad muutused. Vanemad võivad arutada koolikuraatoriga kodu olukorda või lapse kasvatamisega seotud asju.

Koolipsühholoog (Koulupsykologi)

Koolipsühholoog abistab last tema kasvu, arengu ja õppimisega seotud asjades. Ta võib hinnata, kas lapsel on õpiraskusi, ja aitab leida abi neist ülesaamiseks. Koolipsühholoogi poole võib pöörduda ka siis, kui tundeelu probleemid muret teevad.
L

Lapse asjade eest vastutav sotsiaaltöötaja (Lapsen asioista vastaava sosiaalityöntekijä)

Lapse asjade eest vastutav sotsiaaltöötaja on igale lastekaitse kliendile nimetatud sotsiaaltöötaja, kes hoolitseb lapsega seotud asjade eest. Tema ülesanne on vastutada selle eest, et laps saaks seda toetust ja neid teenuseid, mida ta vajab. Lapse eest vastutava sotsiaaltöötaja kohustus on hoolitseda, et lapse huvid teostuksid.

Lapse huvid (Lapsen etu)

Lastekaitse vajadust hinnates ja seda teostades tuleb võtta esmajoones arvesse lapse huvid, mille puhul otsitakse lapse seisukohast parimat lahendust.

Lapse- ja perepõhine lastekaitse (Lapsi- ja perhekohtainen lastensuojelu)

Lapse- ja perepõhine lastekaitse toimub nii, et koostatakse lastekaitse vajaduse selgitus ja kliendiplaan ning korraldatakse avahoolduse tugimeetmeid. Lapse paigutamine kodust väljapoole, asendushooldus ja järelhooldus on samuti lapse- ja perepõhine lastekaitse.

Lastekaitse (Lastensuojelu)

See on ühiskonna ülesanne, mille puhul on eesmärk kaitsta lapse tasakaalustatud arengut ja heaolu. Lastekaitse jaguneb lapse- ja perepõhiseks ning ennetavaks lastekaitseks.

Lastekaitseametnik (Lastenvalvoja)

Lastekaitseametniku juures lepitakse kokku lapse hooldamise ja lapse õiguse üle kohtuda vanematega, samuti lapse ülalpidamise üle pärast abielulahutust. Lastekaitseametnik ei otsusta kokkuleppe sisu üle, vaid tema ülesanne on abistada lapsevanemaid kokkulepete koostamisel ja jälgida, et need ei oleks vastuolus lapse huvidega. Lastekaitseametnik võib ka kinnitada isaduse või emaduse.

Lastekaitseasutus (Lastensuojelulaitos)

Lastekaitseasutus on asutus, kus vastava koolituse saanud töötajad hoolitsevad sinna paigutatud laste ja noorte eest. Lastekaitseasutused on näiteks lastekodud, noorsookodud, vastuvõtukodud, koolikodud ja peretoetuskeskused. Lastekaitseasutused võivad pakkuda lisaks hooldusele asutuses ka avahoolduse ja järelhoolduse teenuseid. Soomes ei ole need asutused väga suured ning neis püütakse luua koduseid tingimusi. Asutused järgivad oma tegevuses seadust ja nende üle teostatakse järelevalvet.

Lastekaitseseadus (Lastensuojelulaki)

Lastekaitseseadus määratleb lastekaitsega seotud ettekirjutused. Lisaks lastekaitseseadusele määratlevad laste kaitset ja kohtlemist sotsiaalhooldusseadus, seadus lapse hoolduse ja kohtumisõiguse kohta ning lapse õiguste konventsioon.

Lastekaitseteade (Lastensuojeluilmoitus)

Lastekaitseteade tähendab, et lastekaitse sotsiaaltöötaja on saanud teate lapse kohta, kes võib vajada abi. Lastekaitseteade esitatakse kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonnale telefoni teel, kirjalikult või isiklikult kohal käies. Lastekaitseteate võib esitada igaüks, kes tunneb muret lapse heaolu pärast. Laste ja peredega töötavad ametnikud on kohustatud esitama lastekaitseteate, kui nad on mures lapse heaolu pärast.

Lastekodu (Lastenkoti)

Lastekodu on lastekaitseasutus, kus elavad ümberpaigutatud lapsed ja noored. Lastekodus vastutavad asjakohase koolituse saanud töötajad ümberpaigutatud laste ja noorte hooldamise eest. Soomes meenutavad lastekodud päriskodusid ja need ei ole kunagi väga suured. Lastekodud järgivad oma tegevuses seadust ja nende tegevuse üle teostatakse järelevalvet.
N

Noorte turvamaja (Nuorten turvatalo)

Noorte turvamajad aitavad noori ja nende peresid, kes vajavad abi raskest elusituatsioonist jagusaamisel.

Nõupidamine lähedastega (Läheisneuvonpito)

Nõupidamine lähedastega on töömeetod, mille puhul püütakse leida probleemidele lahendusi lapsele ja perele tähtsate lähedastega. Sellisel nõupidamisel kohtuvad lapsele tähtsad inimesed ja ametiisikud ning arutavad probleeme ühiselt.
O

Olude selgitus (Olosuhdeselvitys)

Kohus võib nõuda sotsiaalametilt olude selgitamist, mille abiga see võib saada teavet lapse ja vanemate olukorra kohta siis, kui lahendatakse tüli lapse hooldamisega seoses. Selgitusnõude võib esitada ainult kohus, kui peab seda vajalikuks, et saada enda käsutusse kogu teave kohtuasja lahendamiseks. Olude selgitusse märgitakse ka lapse ja vanemate seisukohad ning asjaolud, mis mõjutavad vanemate võimalusi tegutseda lapse hooldajate ja kasvatajatena.

Osalemine (Osallisuus)

Osalemine tähendab kõigi inimeste õigust osaleda võrdõiguslikult end puudutavates asjades ja ühiskonna arendamises ning neid mõjutada. Lapse osalemine tähendab seda, et ta on kaasatud endaga tehtava töö määratlemisse, teostamisse ja hindamisse. Lapse õigus osaleda kõigis teda puudutavates asjades on väga tugevasti seadustega kaitstud.
P

Paigutamine (Sijoitus)

Paigutamine tähendab seda, et laps paigutatakse asendushooldusse ehk lapse eest hoolitsemine ja tema kasvatamine korraldatakse tema enda kodust väljaspool.

Paigutamine avahoolduse tugimeetmena (Sijoitus avohuollon tukitoimena)

Paigutamine avahoolduse tugimeetmena tähendab olukorda, kus laps või kogu pere üheskoos paigutatakse lühikeseks ajaks kodust mujale. Avahooldusega seotud paigutamine on alati vabatahtlik.

Perehooldaja (Perhehoitaja)

Perehooldaja on isik, kes pakub perehooldust oma kodus näiteks väljapoole kodu paigutatud lapsele.

Perehooldus (Perhehoito)

Perehoolduse all mõeldakse seda, et ümberpaigutatud lapse eest hoolitsemine ja tema kasvatamine on korraldatud väljaspool tema enda kodu erakodus tavalise pere juures või professionaalses perekodus.

Perekeskus (Perhekeskus)

Perekeskusest saab perekond tuge ja teenuseid. See koondab lastega perede sotsiaal- ja terviseteenused, haridusteenused ning organisatsioonide, koguduste ja muude usuühenduste tegevuse. Perekeskuse töötajad teevad tihedat koostööd, et pered saaksid lihtsalt vajatavat abi. Perede kohtumispaigad on osa perekeskustest. Kohtumispaikades saab kohtuda teiste perekondadega ning saada nõuandeid, kust on vajaduse korral võimalik küsida täiendavat abi.

Perenõuandla/kasvatus- või perenõustamine (Perheneuvola/kasvatus- tai perheneuvonta)

Kasvatus- ja perenõustamine toetab lapse ja noore arengut, vanemlikkust ning vanemate paarisuhet. Pered võivad saada spetsialisti abi laste või perekonna probleemide puhul. Probleemid võivad olla seotud lapse arengu või käitumisega või siis vanemate omavaheliste tülide ja raskete elusituatsioonidega. Kasvatus- ja perenõustamine toimub üldiselt valla perenõuandlas, kuid vahel ka seoses muude sotsiaalteenustega ning valdade koostöös.

Pereõiguslikud teenused (Perheoikeudelliset palvelut)

Valla pereõiguslikest teenistustest saab abi siis, kui vanemad on abielu lahutamas. Seal aidatakse last puudutavate lepingute ja selgituste koostamisel ning näiteks seoses isaduse, lapse hoolduse ja ülalpidamisega. Seal aidatakse lahendada ka tülisid, kui vanematel on raske leppida kokku lapse hooldamise ja temaga kohtumisega seotud asjades. Nende teenuste hulka kuuluvad pereprobleemide lahendamine ning lastekaitseametniku töö.

Pereprobleemide lahendamine (Perheasioiden sovittelu)

Pereprobleemide lahendamiseks saab küsida abi siis, kui vanemad kavatsevad lahku minna või on juba lahutatud. Seal aidatakse abikaasadel lahendada vastuolusid lepituse teel. Eriti pööratakse tähelepanu laste olukorrale. Püütakse leida lahendus, mille abil laps võib säilitada head suhted mõlema vanemaga ka pärast nende lahkuminekut.

Peretöö (Perhetyö)

Peretöö on tegevus, millega toetatakse perede oma toimetulekut igapäevaelus ja erinevates eluolukordades. Peretöö sisu ja tegutsemismudelid on eri paikkondades erinevad.

Peretöötaja (Perhetyöntekijä)

Peretöötaja töötab lastega peredes ning aitab vanemaid laste hoidmisel, nende eest hoolitsemisel ja kasvatamisel ning koduste tööde tegemisel.

Piirangumeetmed (Rajoitustoimenpiteet)

Asendushoolduse puhul kasutatavad piirangumeetmed on näiteks kontaktihoidmise piiramine, isikukontroll ja kinnipidamine. Kõik piirangumeetmed ja nende kasutamise täpsed tingimused on määratletud seaduses. Piirangumeetmeid tohib kasutada ainult asutustes, välja arvatud kontaktihoidmise piirangu puhul ka perehoolduses.

Professionaalne perekodu (Ammatillinen perhekoti)

Professionaalne perekodu on asendushoolduse vorm, mis jääb perehoolduse ja lasteasutuse vahele. See tähendab niisugust kodu, millel on seaduses ettenähtud luba perekoduna tegutsemiseks. Perekodus elab üldiselt kaks professionaalset töötajat, kes vastutavad sinna paigutatud laste hooldamise ja kasvatamise eest.
S

Sotsiaalosakond või sotsisaalteenistus (Sosiaalitoimisto tai sosiaalitoimi)

Igas kohalikus omavalitsuses on sotsiaalosakond või sotsiaalteenistus, kus pakutakse omavalitsuse territooriumil elavatele inimestele mitmesuguseid teenuseid ja abi. Sotsiaalosakond või sotsiaalteenistus vastutab lastekaitsega seotud teenuste pakkumise eest.

Sotsiaalvalve (Sosiaalipäivystys)

Sotsiaalvalve vastab kiireloomulisele abivajadusele ööpäev läbi ja kõigil nädalapäevadel. Sotsiaalvalve kontaktandmed saab telefoniraamatust, kohaliku omavalitsuse internetileheküljelt, hädaabinumbrilt 112, haiglatest ja politseist.
T

Tahtevastane hoolduse alla võtmine (Tahdonvastainen huostaanotto)

Tahtevastane hoolduse alla võtmine tähendab olukorda, kus 12aastaseks saanud laps või tema hooldajad ei nõustu hooldusse võtmisega. Sellisel juhul otsustab asja kohus. Lapse asjade eest vastutav sotsiaaltöötaja peab koostama halduskohtule taotluse, milles tehakse ettepanek laps hoolduse alla võtta. Halduskohus tutvub olukorraga ning leiab lapsele parima lahenduse.

Taotlus (Hakemus)

Lastekaitsemenetlus võib alata ka nii, et vanemad või lapsi ise võtavad kontakti lastekaitsega ja paluvad abi. Siis räägitakse lastekaitseteate asemel taotlusest.

Teenusevajaduse hindamine (Palvelutarpeen arviointi)

Kui sotsiaalhooldustöötaja saab teavet sotsiaalhooldust vajava inimese kohta, hindab ta kohe, kas inimesel on kiire abivajadus. Inimene on võinud ise võtta sotsiaalhooldusega kontakti või info on tulnud mingilt muult ametiasutuselt. Töötaja kohtub pereliikmetega mitu korda ning üheskoos arutatakse olukorda ja seda, millised teenused võiksid olla vajalikud. Teenusevajaduse hinnang tuleb anda kolme kuu jooksul asja algatamisest.

Tugirühmade tegevus (Vertaistukitoiminta)

Tugirühmades saab jagada kogemusi teiste inimestega, kes on kogenud samu asju või on oma elus samasuguses olukorras. Rühmades kuulatakse teisi ja jagatakse kogemusi. Keegi ei õpeta kedagi ega paku professionaalset lahendust, vaid kuulatakse teisi ja õpitakse mõistma omaenda kogemusi.

Turvakodu (Turvakoti)

Turvakodud aitavad perevägivalla all kannatanuid või neid, keda perevägivald ähvardab. Turvakodusse võib minna üksi või lastega koos ööpäev läbi. Turvakodusid on suuremates asulates, kuid on võimalik minna ka teiste paikkondade turvakodudesse.
Õ

Õiguskaitsemeetmed (Oikeusturvakeinot)

Õiguskaitsemeetmed on loodud kliendi kaitseks. Kui keegi leiab, et teda on valesti koheldud teenuste või lastekaitsega seoses, võib asja viia edasi ametlikuks käsitlemiseks. Eesmärk on kaitsta sotsiaalhoolduse või lastekaitse kliendi õigusi ja tagada õiguste elluviimine praktikas. Ametnik on kohustatud nõustama ning kliendil on õigus teha ametnikule teatavaks oma seisukoht. Edasiste sammude astumiseks on kokku lepitud teatud menetlused.

Õpilashooldus (Oppilashuolto)

Õpilashooldus (ehk hoolitsus õpilaste heaolu ja arengu kindlustamise eest) toetab lapse õppimist ning füüsilist ja psüühilist tervist koolis. See võib olla eraldi lapsele antav toetus või kogu kooli / klassi heaolu edendamisega seoses muu hulgas kiusamise ärahoidmine. Koolis pakuvad õpilashoolduse teenuseid kooli kuraator, koolipsühholoog ning kooli meditsiiniõde ja arst. Õpilashooldustöötajad tegutsevad vajaduse korral koos ning teevad koostööd muude lastele ja noortele teenuseid pakkuvate instantsidega. Kui laps vajab õpilashoolduse toetust, arutatakse koos lapse ja tema hooldajaga läbi parimad viisid lapse abistamiseks. Individuaalne õpilashooldus põhineb vabatahtlikkusel ja eeldab lapse või vajaduse korral hooldaja nõusolekut.
Sulge