A

Asendushooldus (sijaishuolto)

Asendushoolduse all mõeldakse hooldusele võetud, kiirkorras või halduskohtu ajutise määrusega hooldusele paigutatud lapse hooldamise ja kasvatamise korraldamist tema enda kodust väljaspool.

Asenduskodu (lastenkoti)

Asenduskodu on lastekaitseasutus, kus elavad hooldusele paigutatud lapsed ja noored. Asenduskodus vastutavad asjakohase koolituse saanud töötajad hooldusele paigutatud laste ja noorte hooldamise eest. Soomes meenutavad asenduskodud päriskodusid ja need ei ole kunagi väga suured. Asenduskodud järgivad oma tegevuses seadust ja nende tegevuse üle teostatakse järelevalvet.

Asenduspere (sijaisperhe)

Asenduspere on perehooldust pakkuv pere, kuhu on lastekaitse eesmärkidel hooldusele paigutatud perekonda mittekuuluv laps. Asenduspere tegutseb lapse kasvu- ja elukeskkonnana tema enda vanemate asemel. Asenduspere vanemad saavad asjakohase koolituse ning vastava kinnituse enne oma ülesannete täitmisele asumist. Lapsel on võimalik asendusperedes elades kohtuda oma bioloogiliste vanematega. Asendusvanemaid kutsutakse ka perehooldajateks.

Avahoolduse tugimeetmed (avohuollon tukitoimet)

Avahoolduse tugimeetmed on perekonnale korraldatavad teenused, mis toetavad ja aitavad lapsi ja vanemaid nende endi elukeskkonnas. Avahoolduse tugimeetmed on vabatahtlikud ning põhinevad perega tehtaval koostööl. Tugimeetmed kavandatakse alati individuaalselt nii, et need vastavad lapse ja tema pere vajadustele. Tugimeetmeid võidakse korraldada vaid lapsele, ainult vanematele või üheskoos kogu perekonnale. Tugimeetmete vajadus märgitakse kliendiplaani. Ametnik teeb määratud tugimeetmete kohta otsuse, mille osas võib perekond taotleda muudatusi.

E

Eelõpe (esikoulu)

Eelõpe on mõeldud kõigile eelkooliealistele lastele üks aasta enne koolikohustuse algust. Laps alustab üldiselt eelõppega sellel aastal, kui ta saab kuueaastaseks. Eelõppe käigus omandab laps mängu ja ühistegevuse kaudu teadmisi ja oskusi kooliskäimiseks. Kõik lapsed peavad osalema eelõppes, mis on tasuta. Lapse hooldaja peab hoolitsema selle eest, et laps käiks eelõppes või kui hooldaja nii soovib, siis muus eesõppes, millega nõutavad eesmärgid saavutatakse. Soomes pakutakse eelõpet nii lastepäevakodudes kui ka koolides.

Emade ja laste nõuandla (äitiys- ja lastenneuvola)

Nõuandla on Soomes tasuta teenus, mis on abiks laste tervishoiu korraldamisel. Ema käib nõuandlas juba raseduse ajal. Emade nõuandlas jälgitakse ema ja tulevase lapse heaolu. Lastenõuandlas jälgitakse koolieelikute kasvamist ja arengut. Laps saab nõuandlas näiteks vajalikud vaktsineerimised.

Ennetav lastekaitse (ehkäisevä lastensuojelu)

Ennetav lastekaitse tähendab eri ametkondade korraldatavat tegevust, millega toetatakse laste kasvamist, arengut ja heaolu ning toetatakse vanemlust. Ennetav lastekaitse on kohaliku omavalitsuse või muude piirkonna asutuste pakutav eriline toetus siis, kui laps või pere ei ole lastekaitse klient. Ennetavat lastekaitset viiakse ellu näiteks emade ja laste nõuandlas ning muude tervishoiuasutuste kaudu, lasteaias, koolis ja noorsootöös (Soome lastekaitseseaduse § 3a).

Eriõpe (erityisopetus)

Eriõpe on mõeldud õpilastele, kes vajavad koolis käies õpiabi. Põhjusi võib olla mitmeid, näiteks õpiraskused, haigus, arengupeetus jne. Eriõpet võidakse pakkuda individuaalselt või väikestes rühmades.

H

Halduskohus (hallinto-oikeus)

Halduskohus on kohtusüsteemi osa, kus käsitletakse eri ametiasutuste otsuste kohta esitatud kaebusi. Lastekaitsega seotud küsimuste puhul on halduskohus ka instants, kus langetatakse otsused.

Hooldusse võtmine (huostaanotto)

Hooldusse võtmine tähendab seda, et vastutus lapse hooldamise ja kasvatamise eest läheb üle ametiasutustele. Seaduse kohaselt tuleb laps võtta hooldusse, kui tema tervis ja areng on tõsises ohus kasvatustingimuste või tema enda käitumise tõttu. Hooldusse võtmist võidakse siiski kasutada vaid siis, kui see on lapse huvides ning avahoolduse meetmed on osutunud ebapiisavateks.

J

Järelhooldus (jälkihuolto)

Järelhooldus on pärast hooldusele paigutamise lõppemist korraldatav toetus ja abi. Järelhoolduse eesmärk on lihtsustada lapse või noore tagasipöördumist koju või tema iseseisvumist. Järelhooldus võib jätkuda seni, kuni noor saab 21-aastaseks.

K

Kiireloomuline ümberpaigutamine (kiireellinen sijoitus)

Kiireloomuline ümberpaigutamine tähendab, et otseses ohus olevale lapsele võidakse korraldada ümberpaigutamine kodust väljapoole. Kiireloomulise ümberpaigutamise vajadus võib tekkida näiteks siis, kui kodune olukord või puudused lapse eest hoolitsemisel ohustavad otseselt lapse tervist või arengut, samuti siis, kui lapse hooldajad ei ole ajutiselt võimelised lapse eest hoolitsema ning see ohustab ilmselt lapse tervist ja arengut.

Kliendiplaan (asiakassuunnitelma)

Lastekaitse kliendiplaan on dokument, kus kirjutatakse asjaolud, mille tõttu laps ja perekond vajavad abi ning mida üritatakse muuta. Kliendiplaani märgitakse samuti, mil viisil lastekaitse kavatseb last ja perekonda aidata ning kui pika aja jooksul. Lastekaitse kliendiks olevale lapsele tuleb alati koostada kliendiplaan. Seda täiendatakse vastavalt vajadusele, kuid kindlasti vähemalt kord aastas. Vanematele koostatakse vajadusel oma kliendiplaan.

L

Lapse hooldusele paigutamine (sijoitus)

Hooldusele paigutamine tähendab seda, et laps paigutatakse asendushooldusele ehk lapse eest hoolitsemine ja tema kasvatamine korraldatakse tema enda kodust väljaspool.

Lapse huvid (lapsen etu)

Lastekaitse vajadust hinnates ja lastekaitset ellu viies tuleb võtta esmajoones arvesse lapse huvid, mille puhul leitakse lapse olukorrale tema jaoks parim lahendus.

Lastekaitse (lastensuojelu)

See on ühiskonna ülesanne, mille eesmärk on kaitsta lapse tasakaalustatud arengut ja heaolu. Lastekaitse jaguneb lapse- ja perepõhiseks ning ennetavaks lastekaitseks.

Lastekaitseasutus (lastensuojelulaitos)

Lastekaitseasutus on asutus, kus vastava koolituse saanud töötajad hoolitsevad sinna paigutatud laste ja noorte eest. Lastekaitseasutused on näiteks lastekodud, noorsookodud, vastuvõtukodud, koolikodud ja pere tugikeskused. Lastekaitseasutused võivad pakkuda lisaks hooldusele asutuses ka avahoolduse ja järelhoolduse teenuseid. Soomes ei ole need asutused väga suured ning neis püütakse luua koduseid tingimusi. Asutused järgivad oma tegevuses seadust ja nende üle teostatakse järelevalvet.

Lastekaitseseadus (lastensuojelulaki)

Lastekaitseseadusega määratakse kindlaks lastekaitse korraldus. Lisaks lastekaitseseadusele käsitlevad laste kaitset ja kohtlemist sotsiaalhooldusseadus, seadus lapse hoolduse ja kohtumisõiguse kohta ning lapse õiguste konventsioon.

Lastekaitseteade (lastensuojeluilmoitus)

Lastekaitseteade tehakse lapse kohta, kes võib vajada abi. Lastekaitseteade esitatakse kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonnale telefoni teel, kirjalikult või isiklikult kohale tulles. Lastekaitseteate võib esitada igaüks, kes tunneb muret lapse heaolu pärast. Laste ja peredega töötavad ametnikud on kohustatud esitama lastekaitseteate, kui nad on mures lapse heaolu pärast.

N

Nõupidamine lähedastega (läheisneuvonpito)

Nõupidamine lähedastega on töömeetod, mille puhul püütakse leida probleemidele lahendusi koos lapsele ja perele tähtsate lähedastega. Sellisel nõupidamisel kohtuvad lapse jaoks tähtsad inimesed ja ametiisikud ning arutavad probleeme ühiselt

O

Osalemine (osallisuus)

Osalemine tähendab kõigi inimeste õigust osaleda võrdsetel tingimustel teda puudutavates asjades ja ühiskonna arendamises ning neid mõjutada. Lapse osalemine tähendab seda, et ta on kaasatud temaga tehtava töö kindlaks määramisse, teostamisse ja hindamisse. Lapsel on seaduslik õigus osaleda kõigis teda puudutavates asjades.

P

Perehooldus (perhehoito)

Perehoolduse all mõeldakse seda, et hooldusele paigutatud lapse eest hoolitsemine ja tema kasvatamine on korraldatud väljaspool tema enda kodu tavalise pere juures või professionaalses perekodus.

Peretöö (perhetyö)

Peretöö on tegevus, millega toetatakse perede toimetulekut igapäevaelus ja erinevates eluolukordades. Peretöö sisu ja tegutsemismeetodid on eri paikkondades erinevad.

Peretöötaja (perhetyöntekijä)

Peretöötaja töötab lastega peredes ning aitab vanemaid laste hoidmisel, nende eest hoolitsemisel ja kasvatamisel ning koduste tööde tegemisel.

Piirangumeetmed (rajoitustoimenpiteet)

Asendushoolduse puhul kasutatavad piirangumeetmed on näiteks ühenduse pidamise piiramine, isikukontroll ja kinnipidamine. Kõik piirangumeetmed ja nende kasutamise täpsed tingimused on määratud kindlaks seadusega. Piirangumeetmeid tohib kasutada ainult asutustes, erandiks on ühenduse pidamise piirang, mida kasutatakse ka perehoolduses.

Professionaalne perekodu (ammatillinen perhekoti)

Professionaalne perekodu on asendushoolduse vorm, mis jääb perehoolduse ja asenduskodu vahele. Perekoduna tegutsemiseks peab olema seadusega ettenähtud luba. Perekodus elab üldiselt kaks professionaalset töötajat, kes vastutavad sinna paigutatud laste hooldamise ja kasvatamise eest.

S

Sotsiaalvalve (sosiaalipäivystys)

Sotsiaalvalve vastab kiireloomulisele abivajadusele ööpäev läbi ja kõigil nädalapäevadel. Sotsiaalvalve kontaktandmed saab telefoniraamatust, kohaliku omavalitsuse internetileheküljelt, hädanumbrilt 112, haiglatest ja politseist.

T

Tahtevastane hooldusele võtmine (tahdonvastainen huostaanotto)

Tahtevastane hooldusele võtmine tähendab lapse perest eraldamist olukorras, kus 12aastaseks saanud laps või tema hooldajad ei nõustu hooldusele võtmisega. Sellisel juhul otsustab asja kohus. Lapse asjade eest vastutav sotsiaaltöötaja peab koostama halduskohtule taotluse, milles tehakse ettepanek laps hooldusele võtta. Halduskohus tutvub olukorraga ning otsustab, milline lahendus on lapse jaoks parim.

Taotlus (hakemus)

Lastekaitsejuhtum võib saada alguse ka nii, et vanemad või laps ise võtavad ühendust lastekaitsega ning paluvad abi, seesugust pöördumist nimetatakse lastekaitseteate asemel taotluseks.

Turvakodu (turvakoti)

Turvakodud aitavad perevägivalla all kannatanuid või neid, keda perevägivald ähvardab. Turvakodusse võib minna üksi või lastega koos ööpäev läbi. Turvakodusid on suuremates asulates, kuid on võimalik minna ka teiste paikkondade turvakodudesse.

Ü

Ülalpidamine lastehoolekandeasutuses (laitoshoito)

Lastehoolekandeasutuses ülalpidamise all mõeldakse seda, et hooldusele paigutatud lapse hooldamine, kasvatamine ja tema eest hoolitsemine korraldatakse tema kodust väljapool, lastehoolekandesutuses.