Lapse huvide seisukohalt on tähtis järgida põhimõtet, et lapsel peab olema võimalus võtta osa teda puudutavate asjade arutamisest ja kavandamisest. Lapsele tuleb piisavalt ja tema jaoks arusaadavalt selgitada, mida on kavas otsustada ja miks seda tehakse, et ta saaks kujundada oma arvamuse ja seda väljendada. Igaühel, ka lapsel, on alati õigus osaleda oma asjade käsitlemisel. Siin ei ole vanusepiiri. Last ning tema arvamust ja soove võetakse kuulda, arvestades tema vanust ja arengutaset. Näiteks väikese lapse tundeid võidakse välja selgitada jälgides tema käitumist ja mänge. Suuremale lapsele tuleb tegevusi ja otsuseid selgitada  nii, et laps suudaks neist aru saada.

Vastavalt seadusele on 12-aastaseks saanud lapsel lastekaitsega seotud asjades sõnaõigus. See tähendab, et lastekaitset puudutavates küsimustes tuleb arvestada lapse arvamusega samuti nagu täiskasvanute omaga. Tal on õigus tutvuda dokumentidega, mis puudutavad teda ennast ning teda tuleb ametlikult ära kuulata, kui langetatakse otsuseid. Ta võib paluda abi, nõuda teenuseid ning vaidlustada tema kohta käivaid otsuseid. Talle tuleb anda teavet tehtud otsustest ja võimaluse kohta neid edasi kaevata. See, et laps osaleb  ennast puudutavates toimingutes, ei tähenda, et laps langetab otsused ise. Täiskasvanute kohus on teha otsused ja võtta nende eest vastutus, kuid arvestades sealjuures alati lapse arvamust.