Igapäevaelu uuel kodumaal on raske

Pereema saabus põgenikelaagrist Soome üksi koos oma kuue lapsega. Pereisa oli põgenikelaagris surnud põgenikelaagris. Sõjast räsitud kodumaal oli elu olnud väga segi. Ema oli väga mures oma lähisugulaste pärast, kes olid jäänud rahutuste keskmesse. Kodumaal ei olnud emal võimalik käia koolis ega õppida lugema ja kirjutama.

Emale tundus väga keeruline asuda ümber Soome ning kohaneda uue keskkonna ja kultuuriga. Soome kliima oli teistsugune – näiteks sadas talvel lund, mida pere ei olnud kunagi näinud. Korrusmajas elamisega oli seotud rohkesti reegleid, mida oli raske meeles pidada. Naabrid olid vahel vihased, kui lapsed õhtuti mängides jooksid ja trampisid. Kõikjale oli kirjutatud reegleid ja juhiseid, mida pereema ei osanud lugeda. Ametiasutustega suhtlemine oli keeruline ning ema ei teadnud kunagi, kes ja kus võiks abiks olla. Kellaaegu oli raske selgeks saada ning vahel jäid asjad ajamata seepärast, et ema läks kontorisse valel ajal ning siis ei olnud tõlki seal enam kohal.

Ema väsib

Neli väiksemat last käisid lasteaias ja kaks vanemat algkoolis. Koolist ja lasteaiast tuli kirju ja pabereid vähemalt kord nädalas, kuid alati ei olnud kohal samakeelset tuttavat, kes oleks aidanud neid teateid lugeda.

Lõpuks oli ema väga väsinud. Ta ei saanud enam oma murede pärast magada ja mõtted olid öösiti kaugel asuvate sugulaste juures. Ta nuttis tihti ega jaksanud enam viia väiksemaid lapsi iga päev lasteaeda. Väsimus, mure ja lein põhjustasid ka seda, et ta vihastas oma laste peale üha sagedamini. Ema võis nende peale karjuda ning vahel oleks ta tahtnud anda kõrvakiilu, kui lapsed ei suutnud olla vagusi. Ta ei jaksanud hoolitseda iga päev pesu pesemise või selle eest, et lastel oleksid seljas ilmastikuga sobivad riided, kui nad läksid kooli. Vanemad lapsed üritasid pärast kooli oma väiksemate õdede-vendade eest hoolitseda.

Ema otsib koos lasteaiaga abi lastekaitsest

Lasteaia töötajad olid varem emaga vestelnud ning rääkinud eri võimalustest abi saada. Kui väiksemad lapsed hakkasid olema lasteaiast eemal sagedamini, kui seal viibisid, hakkasid lasteaia töötajad muretsema. Nad rääkisid emale lastekaitse teenustest. Lasteaia töötajad ja ema otsustasid üheskoos lastekaitsest abi paluda. Lastekaitse sotsiaaltöötaja kohtus ema ja lastega. Sotsiaaltöötaja selgitas perele, et  kohtumise eesmärk on arutada üheskoos, mis on pere probleemid ning kuidas võiks lastekaitse abiks olla. Ema lubas olla ühenduses lasteaia ja suuremate laste õpetajatega, et selgitada välja vajadus lastekaitse teenuste järele.

Perele määrati avahoolduse tugiteenusena peretöötaja, kes oli abiks igapäevaelu korraldamisel. Peretöötaja tegi koos emaga kodutöid ning aitas lahendada kuhjunud probleeme. Peretöötaja kasutas kohtumistel tõlgi abi ning oli ema toetamisel pere murede lahendamisel ühenduses eri ametiasutustega. Peretöötaja abistas ema sageli tema muredele lahenduse leidmisel.

Ta käis perel abiks üle nädala kokkulepitud kellaaegadel. Emale reserveeriti arsti vastuvõtuaeg ning arst aitas tal jagu saada unetusest ja masendusest. Peretöötaja leidis emale sobiva huviringi, kus tehti mitmesugust käsitööd. Rühmas oli ka kaks sama keelt rääkivat naist. Ema meelest olid selle rühma kokkusaamised väga turgutavad.

Peretöötaja käis perel abiks üle nädala kokkulepitud kellaaegadel. Emale lepiti kokku arsti vastuvõtuaeg ning arst aitas tal jagu saada unetusest ja masendusest. Peretöötaja leidis emale sobiva huviringi, kus tehti käsitööd. Rühmas oli ka kaks sama keelt rääkivat naist. Ema jaoks olid selle rühma kokkusaamised väga turgutavad.