Toetusevajaduse hindamine ja kliendisuhte algus lastekaitsega

Kliendisuhe lastekaitse või sotsiaalhoolekandega algab tihtipeale nii, et vanemad või laps ise võtavad lastekaitsega ühendust ja paluvad abi. See võib alata ka nii, et näiteks kooli või lasteaia töötajad võtavad koos perega kontakti sotsiaalteenuste töötajaga, et oleks võimalik hinnata lapse ja perekonna toetamise vajadust.

Esmane kontakt võib alguse saada ka lastekaitseteatest. Lastekaitseteate võib esitada ükskõik milline isik, kes on mures lapse heaolu pärast. Seda saab teha anonüümselt.

Paljud laste ja peredega töötavad isikud on kohustatud esitama lastekaitseteate. Näiteks lasteaia ja kooli töötajad peavad esitama lastekaitseteate, kui nad kahtlustavad, et laps vajab abi. Üldjuhul räägivad töötajad sel teemal kõigepealt perekonnaga. Ka politsei esitab teate, kui alaealine on toime pannud kuriteo, pruukinud mõnuaineid või olnud osaline perevägivallasituatsioonis.

Mis põhjustel võib olla abi vajalik?

  • Pere elus toimub suur muutus, mis võib mõjutada kõigi selle liikmete elu.
  • Vanemate jõud on raugenud, nad kannatavad psüühiliste probleemide, depressiooni või haiguste all.
  • Vanemad pruugivad palju ja tihti mõnuaineid.
  • Perekonnas kasutatakse vägivalda.
  • Laps või noor ise teeb asju, mis on talle ohtlikud või kahjulikud; ta pruugib näiteks rohkesti mõnuaineid, paneb toime kuritegusid või ei täida koolikohustust.
  • Lapsel on psüühilisi probleeme.
  • Laps peab kandma oma vanuse kohta liiga suurt vastutust oma perekonna igapäevaelu eest, näiteks vanema haiguse tõttu.

Mis järgneb ühenduse võtmisele või teatele?

Sotsiaalhoolekandetöötaja hindab hoolikalt igat teadet ja pöördumist ning vajadusel alustab lapse ja perekonna olukorra kaardistamisega. Lapse ja pere olukorrast olenevalt võib see kaardistamine olla sotsiaalhooldekande seadusel põhinev teenusevajaduse hindamine või lastekaitsevajaduse väljaselgitamine.

Enamasti on töötaja perega ühenduses ning kutsub vanemad ja lapse probleemi arutama. Lapse ja pere olukorra hindamisega seoses võib olla mitu kohtumist ning need võivad toimuda sotsiaalosakonnas,  lasteaias, koolis või perekonna kodus. Vajaduse korral võidakse kasutada tõlgi abi. Kohtumistel räägitakse üheskoos sellest, miks teade on esitatud ning mida lapse ja perekonna abistamiseks saaks teha. Olukorra esmase hindamise käigus kohtub töötaja tihti lapsega ka ilma tema vanemate juuresolekuta.

Lapse ja perekonna olukord selgitatakse välja niisuguses ulatuses, nagu see on vajalik. Kui perekond soovib ja see on vajalik, võidakse koostöösse kaasata ka teisi lapse lähedasi ja sugulasi.

Olukorra kaardistamine võib viia kliendisuhteni sotsiaalhoolekandes või lastekaitses

Kui lapsele ja perele on kasu sotsiaalhoolekande teenustest ja toetusest, kuid nad ei vaja lastekaitseseadusel põhinevaid teenuseid, määratakse neile kindel töötaja selleks ajaks, kuni nad on sotsiaalhoolekande kliendid. Sotsiaalhoolekande teenuste kasutamine on vabatahtlik.

Kui lapse ja perekonna olukorra puhul on vajalik lastekaitse abi, algab lapse kliendisuhe lastekaitsega. Siis määratakse lapsele tema eest vastutav sotsiaaltöötaja. Kui teenusevajaduse hindamise või lastekaitse vajaduse selgitamise tulemusena tekib töötajatel mure lapse olukorra pärast, võidakse lastekaitse kliendisuhet alustada ka olukorras, kus laps ise või tema vanemad ei pea seda vajalikuks.

Sotsiaalhoolekande või lastekaitse kliendisuhet ei alustata, kui olukorra esmase hindamise põhjal selgub, et muretsemiseks ei ole põhjust ning laps ja pere toetust ei vaja.

Kui laps ja pere vajavad abi, koostatakse kliendiplaan

Kui pärast olukorra esmast hindamist jõutakse järeldusele, et laps ja pere vajavad toetust, koostatakse plaan, kuhu pannakse kirja, mis osas on abi vaja ning milline antav abi peab olema. Plaan koostatakse kirjalikult ning seda nimetatakse kliendiplaaniks.

Kliendiplaan koostatakse alati koos lapse ja tema perega. Plaani uuendatakse vastavalt vajadusele, aga vähemalt kord aastas. Uuendamise käigus vaadatakse, mis on kokku lepitud ja hinnatakse, kas tööst on olnud abi.