Hooldusõiguse all mõeldakse lühidalt öeldes lapse asjade üle otsustamist. Lapse hooldusõiguslik isik vastutab lapse hooldamise, kasvatamise, järelevalve ning muu eest. Eri ametiasutustelt on õigus lapse kohta informatsiooni saada ainult tema hooldusõiguslikul isikul. Abielust sündinud lapse hooldusõigus on tema mõlemal vanemal. Kui laps sünnib väljaspool abielu, on hooldusõigus lapse emal, kui vanemad ei lepi teisiti kokku. Siis tuleb lapse isadus tuvastada eraldi.

Kui vanemad abielu lahutavad, tuleb laste hooldusõiguses kokku leppida. Soomes on abielulahutused üsna sagedased. Abielulahutust võib taotleda üks abikaasadest või abikaasad üheskoos. Pooleaastase järelemõtlemisaja möödudes abielulahutus kinnitatakse ja see hakkab kehtima. Pärast lahutust on enim levinud ühine hooldusõigus. See tähendab, et vanemad otsustavad üheskoos lapse kasvatusküsimusi ning muid temasse puutuvaid olulisi asju nt tervishoid või reisimine. Lapse elu igapäevaste asjade üle otsustab see vanem, kelle juures laps viibib. Kui vanematel on ühine hooldusõigus, ei ole ühel vanemal õigust viia last välismaale ilma teise vanema nõusolekuta, isegi kui lapse põhielukoht on teda välismaale viinud vanema juures. Kui lapsele taotletakse pass, peab ka teine lapsevanem kirjutama passitaotlusele alla. Kui ühine hooldusõigus pärast abielulahustust ei õnnestu, võib üks vanematest taotleda ainuhooldusõigust. See tähendab, et last üksi hooldav lapsevanem võib otsustada last puudutavate asjade üle nii, et ta teise vanemaga selle üle nõu ei pea. Kõigis olukordades peab siiski arvestama sellega, et lapsel on õigus kohtuda mõlema vanemaga.